Igaühel meist on oma mälestused ja mida rohkem aastaid oleme, seda rohkem neid. Nende hulgas on meeldivaid ja ka kurbi, sest kogu elu jooksul ei saa kaotusi vältida. Kõige sagedamini unustatakse halb ning mällu jääb üha rohkem meeldivaid hetki ja seda õigustatult. Joyce sündis linnas, kuid kehva tervise tõttu saatsid vanemad ta külla vanaema juurde ja ta elas seal ligi kümme aastat. Nüüd on ta juba täiskasvanud tüdruk ja elanud pikka aega linnas sugulastest eraldi. Viimati suri vanaema, pärandas talle maja. Tüdruk läheb külla ja külastab uuesti maja, kus ta veetis oma lapsepõlve. See on täis mälestusi ja need saavad ellu, kui kangelanna ilmub mälestuste maja vanasse majja.
